Lisboa, Portugál, Juñu 2026 (GMT News) – Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no lider sira hosi Komunidade Nasaun Sira Lian Portugés (CPLP) presta omenajen no hato’o sentidu pesar ba saudozu eis Prezidente Repúblika Timor-Leste, Francisco Guterres “Lú-Olo”, ne'ebé hakotu iis iha Kuala Lumpur, Malázia.
Omenajen ne'e realiza antes hahú reuniaun durante vizita kortezia Primeiru-Ministru Timor-Leste ba Sekretariadu Ezekutivu CPLP iha Lisboa, Portugál, iha segunda-feira (22/06).
Iha serimónia ne'e, Sekretária Ezekutiva CPLP, Maria de Fátima Monteiro Jardim, konvida partisipante sira atu hamrik no halo minutus respeitu ida ba saudozu Lú-Olo, hodi rekoñese ninia kontribuisaun ba dezenvolvimentu Timor-Leste no fortalesimentu relasaun entre Timor-Leste ho komunidade luzófona.
Lider sira CPLP nian mós hato’o solidariedade ba família enlutada no povu Timor-Leste tomak, rekoñese Lú-Olo nu'udar líder ida ne'ebé dedika nia moris ba servisu públiku, luta libertasaun nasionál no konsolidasaun demokrasia iha Timor-Leste.
Iha sorumutu extraordináriu Konsellu Ministrus iha loron 22 Juñu 2026, IX Governu Konstitusionál aprova votu pesar no dekreta lutu nasionál durante loron hitu ba falesimentu saudozu Francisco Guterres “Lú-Olo”. Durante períodu ne'e, bandeira nasionál hasa'e to'o ai-riin klaran de’it iha edifísiu públiku, embaixada, konsuladu no reprezentasaun ofisiál Timor-Leste nian iha rai-li'ur.
Francisco Guterres “Lú-Olo” falece ho idade tinan 71 iha Ospitál Prince Court, Kuala Lumpur, hafoin hetan tratamentu médiku intensivu. Moris iha Osu, Munisípiu Viqueque, iha 7 Setembru 1954, nia dedika parte boot hosi nia moris ba luta ba independénsia Timor-Leste.
Hafoin mate lider rezisténsia Konis Santana iha 1998, Lú-Olo asume lideransa polítika rezisténsia. Iha 2001, nia eleitu nu'udar Prezidente Asembleia Konstituinte ne'ebé redije Konstituisaun Repúblika. Nia mós serve nu'udar Prezidente Parlamentu Nasionál hosi 2002 to’o 2007 no sai Prezidente Repúblika hosi 2017 to’o 2022.
Durante nia moris públika, Lú-Olo hetan kondekorasaun importante sira, inklui Kolár Orden Timor-Leste, Grande Kolár Orden Timor-Leste no Grande Kolár Orden Infante D. Henrique hosi Repúblika Portugeza.
Governu hato’o sentidu kondolénsia kle'an ba esposa, oan sira, família tomak, Partidu FRETILIN no povu timoroan, hodi rekoñese legadu no kontribuisaun boot ne'ebé saudozu Francisco Guterres “Lú-Olo” husik ba Timor-Leste ida ne'ebé livre, demokrátiku no soberanu.
Vizita Primeiru-Ministru ba CPLP mós realiza ho objetivu atu hametin kooperasaun no relasaun entre Timor-Leste no organizasaun luzófona ne'e. Iha vizita ne'e, Xanana Gusmão akompaña husi Ministru Justisa Sérgio da Costa Hornai, Ministra Edukasaun Dulce de Jesus Soares, Embaixadora Timor-Leste ba CPLP Natália Carrascalão, no ofisiál sira seluk husi Governu.



