Díli, 24 Juñu 2026 (GMT News) – Sekretáriu-Jerál Partidu FRETILIN no Eis Primeiru Ministru, Mari Alkatiri, hato'o ninia apresiasaun no kongratulasaun ba povu Timor-Leste tomak, liuliu adeptus seleção Portugal iha rai-laran, tanba hatudu maturidade no respeitu durante períodu lutu nasionál ba saudozu Francisco Guterres “Lú Olo”.

Alkatiri dehan nia admira tebes atitude povu timoroan sira ne'ebé mantein hakmatek no la halo selebrasaun ho barullu, maski seleção Portugal konsege manán Uzbequistão ho rezultadu boot 5-0 iha Kopa Mundiál.

“Horikalan, ha'u admira tebes. Portugal manan 5 a 0, no laiha barullu. Parabéns ba timoroan tomak,” hateten Mari Alkatiri iha Farol, Díli, quarta-feira (24/06), tuir transmisuan ANTIL Live.

Komentáriu ne'e mai iha tempu ne'ebé Timor-Leste hela iha períodu lutu nasionál durante loron hitu, ne'ebé dekreta hosi Governu hanesan forma omenajen ba Eis-Prezidente Repúblika, Francisco Guterres “Lú Olo”, ne'ebé hakotu iis iha loron 21 Juñu 2026 iha Malázia.

Tuir desizaun Konsellu Ministru Extraordináriu, lutu nasionál hahú hosi tuku 15:00 iha loron 22 Juñu no sei remata iha tuku 00:00 kalan loron 28 Juñu 2026. Durante períodu ne'e, bandeira nasionál hasa’e to'o ai-riin klaran (meia haste) iha edifísiu públiku, embaixadas, konsuladus no reprezentasaun ofisiál Timor-Leste nian iha rai-li'ur.

Francisco Guterres “Lú Olo” mate ho idade tinan 71 iha Ospitál Prince Court, Kuala Lumpur, Malázia, iha ne'ebé nia simu hela tratamentu médiku intensivu. Nia moris iha Ossú, Munisípiu Viqueque, iha loron 7 Setembru 1954.

Durante nia moris, Lú Olo dedika an ba luta libertasaun nasionál no kaer responsabilidade importante sira iha rezisténsia timoroan. Hafoin mate Konis Santana iha tinan 1998, nia asume lideransa polítika rezisténsia nian.

Iha tinan 2001, nia eleitu nu'udar Prezidente Asembleia Konstituinte, órgaun ne'ebé prepara Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste. Nia mos serve nu'udar Prezidente Parlamentu Nasionál hosi 2002 to'o 2007, no depois eleitu nu'udar Prezidente Repúblika iha 2017, kargu ne'ebé nia kaer to'o 2022.

Durante ninia servisu ba nasaun, Lú Olo simu kondekorasaun importante sira, inklui Kolár Orden Timor-Leste (2009), Grande Kolár Orden Timor-Leste (2022), no Grande Kolár Orden Infante D. Henrique hosi Repúblika Portugeza, hanesan rekoñesimentu ba ninia kontribuisaun ba independénsia no dezenvolvimentu Timor-Leste no relasaun entre Timor-Leste no Portugal.

Governu Timor-Leste hato'o ona sentidu kondolénsia kle'an ba família enlutada, Partidu FRETILIN no povu timoroan tomak, hodi rekoñese legadu boot ne'ebé saudozu Francisco Guterres “Lú Olo” husik hela ba jerasaun sira tuir mai.

“Povu hatene valoriza sira nia erói,” mak mensajen ne'ebé reflete sentidu respeitu no gratidaun povu Timor-Leste nian ba ida-idak ne'ebé dedika nia moris ba libertasaun no konstrusaun nasaun.

GMT News